Kiiruse valik.

 Mugav sõiduauto liigub müratult ja sujuvalt ning juhi vaateväli on avar. Seepärast näib kiirus tegelikust väiksemana. Auto liikumiskiirusest saab parema ettekujutuse, kui arvutame selle meetrites sekundis.
Selleks tuleb spidomeetri näit jagada 3,6-ga.
Kiirus km/h 30 50 70 90
Kiirus m/s 8,3 14 19 25
(loe: 30km/h=8,3m/s, jne.)
Kui kiiruse suurendamisel 40-lt 50-le kilomeetrile tunnis hoitakse 100 km läbimisel kokku 30 minutit, on aja sääst 90-lt kilomeetrilt sajani tunnis vaid seitse minutit.
Kümnekilomeetrisel distantsil võidetakse aga ainult 40 sek. Ülisuur kiirus väsitab, kulutab palju bensiini ja koormab autot, mistõttu säästetud minutid kaovad ülevaatusteks ja suitsutundideks.
Veel petlikum on meeletu kihutamine igal vabal teelõigul, sest kiire sõidu aja osatähtsus üldsõiduajas on väike. Peale selle kulub palju aega maksimaalkiiruse saavutamiseks ja pidurdamiseks. Kui sõita üks kilomeeter kiirusega 40 km/h ja teine 120 km/h, kujuneb keskmiseks 60 km/h, sest 1,51 minutit sõidetakse aeglaselt ja 0,5 minutit kiirelt. Maanteesõitudel tuleb arvestada, et kurvide läbimise ja teistest liiklusvahenditest möödasõidu tõttu jääb tegelik kiirus spidomeetri järgi hoitavast ligikaudu 10 km/h väiksemaks.
Linnas rikub kiire sõit liiklusrütmi ja hoiab eriti vähe aega kokku, sest distantsid on lühikesed. Teatud liiklusintensiivsuse korral ei suurenda üldine kiiruse piiramine ajakulu peaaegu üldse, sest sõidukitevahelised ohutud distantsid lühenevad, mistõttu pääseb kiiresti kõrvalteelt peateele. Ka väikese liiklusintensiivsuse korral näpatakse peateel kihutamisega võidetud aeg kõrvalteel ootajalt.


« Tagasi