ARK`I sõidueksami hindamine.

  Majandus- ja kommunikatsiooniministri
21.06.2011. a määrus nr 50
„Mootorsõidukijuhi eksamineerimise,
talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa
vormid ning nõuded eksamisõidukitele”
1. Sõidueksami hindamine

1.1. Iga eespool nimetatud juhtimisolukorra kohta antav hinnang peab näitama eksamineeritava oskust käsitseda ja juhtida sõidukit liikluses täiesti ohutult. Eksamineerija peab ennast tundma täiesti turvaliselt kogu sõidueksami ajal. Selliste vigade või ohtlike käitumisviiside puhul, mis ohustavad eksamisõidukit, selles olijaid või teisi liiklejaid, katkestatakse sõidueksam enneaegselt, sõltumata sellest, kas eksamineerija pidi sekkuma auto juhtimisse või mitte. Sõidueksam loetakse mittesooritatuks. Erandjuhtudel on eksamineerijal õigus otsustada, kas viia sõidueksam lõpule või mitte.
1.2. Hindamisel annab eksamineerija hinnangu kogu sõidueksamile tervikuna, pöörates erilist tähelepanu sellele, kas eksamineeritav oskab käsitleda ja juhtida sõidukit ohutult ja teisi liiklejaid arvestavalt. Siia kuulub kohanduv, kindel ja ohutu juhtimisstiil, tee- ja ilmastikuolude arvestamine, muu liikluse arvestamine, teiste (eriti ohualtimate) liiklejatega arvestamine ning ettenägelikkus.
1.3. Eksamineerija hindab sõidueksamil veel eksamineeritava järgmisi oskusi (ja käitumist):
1.3.1. sõiduki valitsemine, võttes arvesse järgmist:
1) turvavöö, tahavaatepeeglite, peatugede, juhiistme õiget kohandamist ja kasutust;
2) tulede ja muude seadmete õiget kasutust; siduri, käigukasti, gaasi- ja pidurdussüsteemide (sealhulgas kolmanda pidurisüsteemi, kui see on olemas), rooliseadme õiget kasutust;
3) sõiduki valitsemist mitmesugustes olukordades ja eri kiirustel;
4) kindlat teelpüsimist; sõiduki massi, mõõtmeid ja omadusi;

1.3.3. tähelepanelikkus ja liikluse jälgimine:
1) kõigi suundade jälgimine (süstemaatiline liikluse jälgimise oskus ning informatsiooni kogumine ning kaugel, keskmisel ja lähedal kaugusel asuva liikluse ning olukordade märkamine);
2) peeglite õige kasutamine;
3) kaasliiklejate tegevuse varajane etteaimamine;
4) iseseisev liikluse jälgimine.

1.3.4. teeandmise kohustus ja sõidueesõigus :
1) sõidueesõigus ristmikel, raudteeülesõidukohal, trammi-ja bussipeatuses, ülekäigurajal;
2) teeandmine muudel puhkudel (nt suunamuutmisel, sõiduraja vahetamisel, erimanöövritel);
3) möödasõit (kui võimalik);
4) mööda sõita laskmine (kui see on asjakohane).

1.3.5. sõiduteel paiknemine :
1) sõiduki liigi ja omadustega sobiv õige asukoht teel, sõidurajal, ristmikel, kurvis;
2) asukohta ennetav sõitmine;
3) ümberreastumine.

1.3.6. piki- ja külgvahe hoidmine:
1) piisava piki- ja külgvahe hoidmine ees ja külgedel liikuvatest sõidukitest;
2) piisava vahemaa hoidmine teistest liiklejatest;

1.3.7. sõidukiirus:
1) lubatud sõidukiiruse järgimine;
2) kiiruse kohandamine vastavalt ilmastiku- ja liiklusoludele ja kui see on kohane, siis kuni riigisisese piirkiiruseni;
3) sellise kiirusega sõitmine, et oleks võimalik peatuda nähtaval vabal teelõigul;
4) kiiruse kohandamine vastavalt samalaadsete liiklejate kiirusele;

1.3.8. fooride, liiklusmärkide, teekattemärgistuste ja muude märguannete arvestamine:
1) õige käitumine foori ees;
2) liikluse reguleerijate korralduste täitmine;
3) liiklusmärkide (keelu- ja kohustusmärkide) õige järgimine;
4) teekattemärgiste õige järgimine;

1.3.9. suunamärguanded:
1) õige ja õigeaegne suunamärguandmine vajaduse korral;
2) õige suunanäitamine;
3) tähelepanelikkus teiste liiklejate suunamuutmise ning märguannete andmise suhtes;

1.3.10. pidurdamine ja peatumine:
1) õigeaegne aeglustamine, pidurdamine või peatumine vastavalt asjaoludele;
2) ettenägelikkus;

2. Sõidueksami mittesooritamine

2.1. Kui eksamineerija märkab tõsist viga, siis loetakse sõidueksam koheselt mittesooritatuks. Sellisteks tõsisteks vigadeks on järgmised liiklusnõuete rikkumised:
1. liiklusohu tunnetamine ja pidurdusvalmidus;
2. foori või reguleerija keelava märguande eiramine;
3. jalakäija või teise liikleja ohustamine;
4. vasakpöördel reastumine vastassuunavööndisse;
5. sõidurea vahetamine liiklusolukorda jälgimata;
6. liiklusohtliku olukorra tekitamine ja eksamineerija sekkumise vajadus eksamineeritava juhtimisse;
7. möödasõidu sooritamine kohas, kus see pole lubatud;
8. teeandmise kohustuse nõude eiramine;
9. keelumärgi „Sissesõidu keeld“ nõude eiramine (võimaliku ohu tekkimise korral).

2.2. Eksami mittesooritamise põhjuseks võib olla ka eri vigade kordumine või selliste vigade kuhjumine, mis üksikult võetult negatiivset tulemust ei anna. Sellisteks vigadeks on järgmised liiklusnõuete rikkumised:
1. puudulik liikluse jälgimine, tähelepanelikkus ja koostöö teiste liiklejatega;
2. vigade esinemine sõiduki juhtimisel (ebaühtlane kiirus, käiguvahetus, järsud pidurdamised jms);
3. liiklusoludele mittevastav sõidukiirus;
4. teiste liiklejate põhjendamatu takistamine;
5. vale paiknemine sõiduteel;
6. ebapiisav piki-ja külgvahe hoidmine;
7. ristmike ületamine pika kõhklemise ja viivitusega;
8. suunamärguande ebaõige kasutamine;
9. fooride, liiklusmärkide, teekattemärgistuste ja muude märguannete nõuete eiramine;
10. vale või poolik reastumine ühesuunalisel tänaval vasakpöördeks.

3. Eksami käigus tehtud vead, hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise või mittesooritamise kohta kannab eksamineerija lisas 8 toodud sõidueksami kaardile.


« Tagasi